Ligipääsetavuse nõuded e-poele. Kas seadus puudutab sinu poodi — ja mis juhtub, kui ei vasta

Kas seadus puudutab sinu e-poodi?

Enne kui hakkad kontrasti parandama ja alt-tekste kirjutama, vasta ühele küsimusele: kas seadus üldse kehtib sinu kohta? Suur osa Eesti e-poodidest on selle teema pärast asjatult mures ja teine osa põhjendamatult rahulik. Piir jookseb kahe tunnuse vahel.

1. Kas müüd veebis tarbijale? Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse (lühend LPS) § 2 lõike 3 punkt 1 nimetab e-kaubanduse teenust esimesena. Lõige 8 läheb veelgi kaugemale ja laiendab nõuded mis tahes toote või teenuse internetimüügile. Kui su leht ainult tutvustab ettevõtet ja midagi seal osta ei saa, ei kuulu see seaduses loetletud teenuste hulka.
2. Kas oled mikroettevõtjast suurem? LPS § 2 lõige 11 vabastab mikroettevõtjast teenuseosutaja nõuetest täielikult. Just see säte otsustab enamiku Eesti e-poodide saatuse — ja just seda jäetakse hirmuäratavates artiklites kõige sagedamini mainimata.

Lühivastus: nõuded kehtivad, kui müüd veebis tarbijale ja sul on vähemalt kümme töötajat või käive üle kahe miljoni euro. Kui kas või üks neist tingimustest ei ole täidetud, oled seadusest väljas — kuid mitte tagajärgedest, sest ligipääsmatu pood kaotab kliente sõltumata sellest, mida seadus nõuab.

Mis seadus see täpselt on ja millal see jõustus

Aluseks on Euroopa Liidu direktiiv 2019/882, mida tuntakse Euroopa ligipääsetavuse aktina (European Accessibility Act, EAA). Eesti võttis selle üle toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega, mille Riigikogu võttis vastu 30. mail 2022 ja mis jõustus 28. juunil 2022. Sisulised nõuded hakkasid aga kehtima alles kolm aastat hiljem: LPS § 22 lõike 1 järgi kohaldatakse neid toodetele, mis lastakse turule, ja teenustele, mida osutatakse alates 28. juunist 2025.

Seaduse kõrval on kaks sotsiaalkaitseministri määrust, mis sisu täpsustavad: määrus nr 45 kirjeldab funktsionaalseid ligipääsetavusnõudeid ja määrus nr 46 ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriume. Veebipoe jaoks on tähtsaim määruse nr 45 § 22, mis käib otseselt e-kaubanduse kohta.

E-kaubanduse kõrval loetleb LPS § 2 lõige 3 veel viis teenust: elektroonilise side teenus, e-raamatud koos nende lugemiseks vajaliku tarkvaraga, finantsteenused, osa reisijateveo teenustest ning audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu võimaldavad teenused. Kui su äri puudutab mõnda neist, kehtivad nõuded ka siis, kui veebis midagi otse ei müüda.

Tähelepanu väärivad ka üleminekutähtajad. Enne 28. juunit 2025 sõlmitud teenuse osutamise lepingud võivad muutmata kujul kehtida kuni lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 28. juunini 2030; sama tähtajani võib teenuseosutaja jätkata teenuse osutamist tootega, mida ta kasutas juba enne seda kuupäeva.

Mikroettevõtja erand: kus täpselt jookseb piir

See on artikli kõige praktilisem lõik, sest enamiku Eesti e-poodide vastus peitub siin. LPS § 3 lõige 4 defineerib mikroettevõtja nii: ettevõtja, kellel on alla kümne töötaja ning kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot.

Kaks nüanssi, mille peale komistatakse. Esiteks, töötajate arv ja rahaline mõõdik kehtivad korraga: kaheteistkümne töötajaga ettevõte ei ole mikroettevõtja ka siis, kui käive on 300 000 eurot. Teiseks — ja see on Eesti eripära — direktiivi ingliskeelne tekst kasutab käibe ja bilansimahu vahel sõna „või”, Eesti seadus aga sõna „ega”. Sõna-sõnalt loetuna tähendab see, et mõlemad rahalised näitajad peavad korraga jääma kahe miljoni piiresse. Kui oled piiri lähedal, tasub see oma raamatupidajaga üle käia, mitte tõlgendust ise valida.

Tähelepanu: erand kehtib teenuseosutajale. Kui su ettevõte toodab või impordib seaduse kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid — makseterminale, e-lugereid, iseteenindusterminale —, siis mikroettevõtja staatus nõuetest ei vabasta. See lihtsustab ainult paberitööd: § 5 lõike 2 järgi ei pea tootega tegelev mikroettevõtja koormuse hinnangut dokumenteerima.

Ja veel üks asi, mis erandist välja ei tule. Vabastus puudutab seadust, mitte tegelikkust. Kui checkout ei tööta klaviatuuriga, kaotad selle kliendi ka siis, kui ükski järelevalveametnik sinu poodi kunagi ei vaata. Sama töö, mis teeb poe ligipääsetavaks, parandab tavaliselt ka konversiooni ja otsingunähtavust — sellest kirjutasime pikemalt artiklis veebidisaini trendid 2026.

Millised ligipääsetavuse nõuded veebipoele kehtivad

Eesti õigusaktid ei anna sulle kontrollnimekirja stiilis „kontrastisuhe vähemalt 4,5 : 1”. Määruse nr 45 § 10 lõige 2 sõnastab põhimõtte: veebileht ja mobiilsideseadmel põhinev teenus tuleb teha tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks. Need neli sõna on WCAG-i POUR-põhimõtted.

E-kaubandusele lisab määruse § 22 kolm konkreetsemat nõuet:

• Info müüdavate toodete ligipääsetavuse kohta. Kui tootja on sulle sellise teabe juba andnud — näiteks viipekeelse tutvustusvideo —, pead selle poes avaldama. Ise seda välja mõtlema ei pea.
• Autentimine, maksed ja turvafunktsioonid. Kõik, mis on teenuse osa, peab olema tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel. Praktikas tähendab see, et pangalingi valik, kinnituskood ja ostu lõpetamine peavad töötama ka klaviatuuriga ja ekraanilugejaga.
• Sama nõue kolmanda osapoole lahendustele. Kui kasutad välist makselahendust või e-allkirja teenust, ei kandu vastutus automaatselt üle teenusepakkujale — nõue kehtib teenusele, mida sina osutad.

Praktilises töös tähendab see kõige sagedamini nelja asja: piisav värvikontrast, sildistatud vormiväljad, kogu ostutee läbitavus klaviatuuriga ja sisukad alt-tekstid tootepiltidel. Need on ka veebi levinuimad vead — ja need neli parandust katavad valdava osa tüüpilistest puudujääkidest. Kui plaanid poodi niikuinii uuendada, on mõistlik need kohe sisse ehitada; nullist tehtavasse e-poodi on ligipääsetavust odavam sisse ehitada kui hiljem juurde parandada.

Sisu kohta on oluline erand. LPS § 22 lõige 5 jätab nõuete alt välja enne 28. juunit 2025 avaldatud salvestatud video- ja helifailid, samuti enne seda kuupäeva avaldatud kontoritarkvara failivormingud ning veebilehe sisu, mida pärast seda kuupäeva ei ole uuendatud ega muudetud. Arhiiv võib jääda puutumata — aga niipea kui lehte muudad, kehtivad muudetud osale nõuded.

WCAG nõuded ja EN 301 549: mis on mis

Siin läheb enamik turul liikuvaid selgitusi lihtsustamisega liiale, seega olgem täpsed.

• WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) on W3C juhis. Praktiline mõõdupuu on tase AA. WCAG 2.1 pärineb 2018. aastast, WCAG 2.2 on 2023. aastast ja lisab üheksa uut edukriteeriumi, millest kuus on A- või AA-tasemel.
• EN 301 549 on Euroopa standard, mis võtab WCAG-i nõuded üle ja lisab omalt poolt veel nõudeid, mida WCAG-is ei ole. Kehtiv avaldatud versioon on V3.2.1, mis sisaldab WCAG 2.1 taset AA. Uuem versioon, mis viitab juba WCAG 2.2-le, on ETSI-s alles hääletusfaasis.

TTJA ütleb otse, et LPS-i kohaldamisalasse kuuluvate veebilehtede puhul lähtutakse samadest standarditest mis avalikus sektoris ehk EN 301 549 V3.2.1-st. Sama amet hoiatab ka teise levinud eksituse eest: EN 301 549 ja WCAG ei ole üks ja sama standard, sest EN 301 549 paneb juurde lisanõudeid — ainult WCAG-i kontrollnimekirjaga piirdumine ei ole korrektne.

Üks aus täpsustus, mida mujal harva näeb. Formaalset vastavuseeldust — olukorda, kus standardi järgimine loetakse automaatselt seaduse täitmiseks — annab ainult selline harmoneeritud standard, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Direktiivi 2019/882 alusel ei ole sellist standardit seni avaldatud. See ei tähenda, et EN 301 549 oleks kasutu: see on sisuline mõõdupuu, mille järgi töö tehakse ja mille poole ka järelevalve vaatab. See tähendab vaid seda, et vastavust tuleb praegu näidata nõuete endi, mitte standardi sertifikaadi kaudu.

Trahvid ja järelevalve: päris numbrid

Järelevalvet teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes on LPS § 21 järgi ka väärtegude kohtuväline menetleja. Ameti enda selgituse järgi lähtub järelevalve peamiselt tarbijate vihjetest, aga tehakse ka plaanilist kontrolli, mille valimi koostab amet ise.

Karistusmäärad on kirjas LPS §-s 20 ja neid tsiteeritakse avalikkuses pidevalt valesti, seega siin need täpselt:

• Füüsiline isik — kuni 100 trahviühikut. Trahviühik on alates 1. jaanuarist 2025 kaheksa eurot, seega on ülempiir praegu 800 eurot. Seadus ei nimeta siin ühtki eurosummat, vaid ainult trahviühikuid.
• Juriidiline isik — kuni 20 000 eurot. See arv on levinud kujul õige.
• Sunniraha — kuni 10 000 eurot. See ei ole trahv, vaid LPS §-s 19 sätestatud sunnivahend juhuks, kui ettevõtja jätab TTJA ettekirjutuse täitmata.

Levinuim viga, mida kohtab nii uudistes kui ka mõne rahvusvahelise müügilehe eestikeelses versioonis, on 10 000-eurose sunniraha esitamine „füüsilise isiku trahvina”. Need on kaks eri instrumenti eri paragrahvidest.

Rahalisest karistusest olulisemad on TTJA järelevalvevolitused. LPS § 18 järgi võib amet nõuda toote või teenuse viivitamatut nõuetega vastavusse viimist ja, kui seda ei tehta, keelata või piirata teenuse pakkumist Eesti turul. E-poe jaoks on see oluliselt karmim tagajärg kui trahvisumma.

Ausalt ka teine pool: TTJA ei ole seni avaldanud statistikat selle kohta, kui palju ettekirjutusi või trahve on LPS-i alusel tehtud. Kes lubab sulle täpseid arve Eesti järelevalvepraktika kohta, see tugineb millelegi muule kui avalikule allikale.

Kuidas testida oma veebilehe ligipääsetavust

Kolm asja saad ise ära teha täna, ilma auditit tellimata. Alusta ostuteest, mitte esilehelt — just seal peituvad kallimad vead.

1. Automaatkontroll. Käivita WAVE, axe DevTools või Chrome’i Lighthouse’i ligipääsetavuse audit. Minutitega saad kätte kontrastivead, puuduvad alt-tekstid ja sildistamata vormiväljad. Arvesta, et automaat katab vaid osa kriteeriumidest — puhas tulemus ei tähenda vastavust.
2. Klaviatuuritest. Pane hiir käest ja läbi kogu ostuprotsess Tab-, Enter- ja tühikuklahviga: toode ostukorvi, kontaktandmed, tarneviis, pangalink, kinnitus. Jälgi, kas fookus on alati nähtav ja kas see kuskil kinni ei jää. Enamik e-poode kukub läbi just makse- või tarnevaliku juures.
3. Ekraanilugeja ja suurendus. Kuula ostukorv läbi ekraanilugejaga (macOS-il VoiceOver, Windowsis tasuta NVDA) ja suurenda leht brauseris 200 protsendini. Kui nupu nimi on „nupp” või tekst hakkab kattuma, on viga leitud.

Mastaabist annab aimu WebAIM-i 2026. aasta uuring miljonist esilehest: tuvastatavaid WCAG-vigu leiti 95,9%-l lehtedest ja kaubanduskategooria oli keskmisest umbes veerandi võrra halvemas seisus. Teisisõnu — kui leiad oma poest vigu, oled pigem reegel kui erand.

Ebaproportsionaalne koormus: millal nõudeid ei pea täitma

LPS § 4 lõige 5 ja § 5 lubavad nõuetest kõrvale kalduda kahel juhul: kui täitmine muudaks teenuse põhiolemust või kui see tooks ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalse koormuse. See ei ole vaba valik, vaid menetlus, millel on oma vorm.

• Hinnang tuleb dokumenteerida ja säilitada viis aastat.
• Selle peab üle vaatama teenuse muutmisel, TTJA nõudmisel või iga viie aasta järel.
• TTJA-le tuleb teatada, milliseid nõudeid sa ei kohalda, ja hinnang nõudmisel esitada.
• Erandile ei saa tugineda, kui ligipääsetavuse parandamiseks on saadud välisrahastust.

TTJA rõhutab oma juhendis kaht asja. Hinnangu koostamine ise ei ole kohustus — seda tehakse ainult siis, kui tahad erandile tugineda. Ja teiseks: ühe nõude ebaproportsionaalsus ei vabasta kõigi ülejäänute täitmisest. Praktikas on väikese e-poe puhul dokumenteeritud koormushinnangu koostamine sageli kallim kui kontrasti ja vormisiltide korda tegemine.

Ja lõpetuseks piiritlus, mida sageli segamini aetakse: see artikkel käib erasektori kohta. Riigiasutuste ja omavalitsuste veebilehtede ligipääsetavus tuleneb hoopis avaliku teabe seaduse §-st 32 ning seal rahatrahve ei ole — ettekirjutuse saanud asutus peab viie tööpäeva jooksul meetmed kasutusele võtma. Järelevalvet teeb mõlemal juhul sama TTJA, aga tagajärjed on täiesti erinevad.

Kokkuvõte ühe lausega: kontrolli esmalt, kas oled mikroettevõtjast teenuseosutaja; kui ei ole, võta mõõdupuuks EN 301 549 V3.2.1 ehk WCAG 2.1 tase AA, tee ostutee klaviatuuriga läbi ja paranda kontrast, vormisildid, alt-tekstid ja fookuse nähtavus. Enamik puudujääkidest laheneb nende nelja punktiga.

See artikkel on üldine ülevaade, mitte õigusnõustamine. Konkreetse ettevõtte kohustuste hindamiseks tasub tugineda seaduse tekstile Riigi Teatajas ja TTJA juhendile või küsida nõu juristilt. Kui aga küsimus on pigem tehniline — kas koduleht või pood on nõuetele vastav ja mida parandada —, on see juba meie töö.

KKK — korduma kippuvad küsimused